Mis õigupoolest juhtuks, kui siinsamas, kohe ja praegu end Ära koristaksin? Veenid läbi, ehk vannis, siis ei pea pärast mind nii palju koristama vaibalt või põrandalt või diivanilt plekke kraapides.. ja endal on pisut meeldivam soojas vees surra.

Laip hakkaks hulga aja pärast haisema, see avastatakse. Asjaajamised, matused, natuke kurbust ja üllatust tuttavate poolt, ja ei lähegi eriti aega kui olen unustatud. Korter saab uue omaniku, samuti mu muud asjad või ehk visatakse osa neist ära. Üks plats surnuaial jääb hooldatuks kuni mul on omakseid, kes platsi korras hoiavad.

Vara mul praktiliselt ei ole, õnnelikumaks ja rikkamaks mu surm eriti kedagi ei tee. Ehk on keegi vaid õnnelik seda korterit saades.

Muidu… ei muutu tegelikult mitte midagi. Ma ei ole mingi oluline inimene, kelle kadumisest auk tekiks ühis- või mõnda muude -konda. Mind pole juba praegu peaaegu olemas. Asotsiaal juba niikuinii – makse ei maksa, ei suhtle ega ole ühiskonnakasulik element. Riigi jaoks ei tähenda mu kadumine ka midagi, ei kasu ega kahju.

Nii et tegelikult võiksin minna küll kohe täna, ei ole ju vahet. Jääks ära elu teise poole pikk agoonia. Vaadates, milliseks olen oma elu praeguseks elanud, ei tõota elu teine pool midagi head. Nii et kas sel enesepiinamisel on mõtet… kahtlen sügavalt.

Ainus asi, mis mind hetkel minemast hoiab, on teadmine pangalaenudest, mida mu surma korral peavad mu käendajad maksma hakkama. Loomulikult on käendajaiks mulle armsad inimesed, laenud parasjagu kopsakad, ja ma tõesti ei taha oma võlgu kallitele maksta jätta… see oleks puhas sigadus mu poolt. Kui mul tekiks ohtralt raha, maksaksin kohe need võlad ära, ostaks enesele võlavaba inimese staatuse… siis oleks sellega korras, aga hetkel see ongi vaid üks “oleks”, ei muud. Mõne käendaja jaoks polekski need summad eriti midagi maksta, kuid mõne jaoks oleks ikka vägagi… ja nii või teisiti ma ei taha kellelegi neist selliseid jamasid, see oleks minu poolt juba tõeliselt isekas.

Aga muu… ma ei näe midagi, mis oluliselt muutuks või erineks, kui lahkuksin. Ei ühtegi argumenti jäämise kasuks.

Kõik eelnev ei ole mingi tundepurse, see on kainelt kaalutlev arutelu. Asjad tuleb ju selgeks mõelda…