Kahju, et ei saa uusi kehaosi kuskilt tagavarapoest osta vana väljavahetamiseks. Kohe vahetaksin oma pea välja :P   Ehk saaks mõne, mis ei valuta ja ei väsi nii uskumatult kiiresti. Kõnnin juba mõnda aega nagu zombi ringi, ei talu ei valgust ega tugevaid helisid, peavaluga magama ja peavaluga üles.

Pea väljavahetamine oleks igati vahva, saaks ju hoopilt ka isiksuse, temperamendi ja muu taolise kola välja vahetatud. Heameelega oleks hoopis teine inimene, vastupidine praegusele. Tegin kah selle psühhotüübi testi, mille lingi sain Ramloffi juurest. Ei taha siia oma tulemusi üles panna, kuid ise ei ole üldse rahul – täiesti mõttetu tüüp ja psühho pealekauba :P Sellist ei tohiks üldse olemas olla, sest tal ei ole mõtet. Igal juhul ma ei ole küll veel avastanud, mida endaga peale hakata ja milleks ma just selline mõttetu olen. Muidugi ajas veidi naerma selgituste lõpposa, see “ainult meestele lugemiseks”, et kuidas sellisest tüübist naist ära tunda ja kohelda ja kuidas temast lahti saada. Väga praktiline :D Samas tekkis küsimus, et kus on siis “ainult naistele” mõeldud osa? Või ongi see test peamiselt mõeldud meestele? Teine mõte tekkis veel, et kuidas tagatakse testi erapooletus, s.t. et näiteks testi koostajad ise ei esindaks valdavalt ainult ühte sarnast psühhotüüpide gruppi, et nad ise suhtuksid erapooletult kõikidesse tüüpidesse. Aga küllap on kuidagi ka sellele mõeldud, loodetavasti.

Ja eile mõtlesin ka sellele, et tegelikult on sindrima raske tõeliselt taibata teise sisemist olemust, nö mõtete ja tunnete algust, nende põhjusi. On nii palju enda jaoks niivõrd loomulikku, mida ei pane tähelegi, kuid millest lähtume oma igapäevavalikutes poolautomaatselt ja mille puhul väga tihti eeldame – samuti pool- või täisautomaatselt – et teine ju loomulikult mõtleb ja tunneb ka nii. Aga me oleme uskumatult erinevad ja vist ei saa midagi automaatselt eeldada. Et teist mõista tõeliselt, peaks kõige kohta küsima – miks sa nii arvad, mida sa sellega mõtled… küsida kogu aeg põhjuste ja algtähenduste ja subtiitrite järgi. Meie lähtekohad on nii erinevad, kuid see ununeb pidevalt. Kui lugeda kasvõi mõnda avalikku kommentaariumi, siis saab seal pidevalt näha väiteid algamas sõnadega “me kõik tunneme, et..”, “kellelegi ei meeldi/meeldib..”, jne… Aga kes meist teab, mida kõik tunnevad või mis kõigile meeldib? Igaüks saab rääkida vaid enda eest ja parimal juhul konkreetse inimese eest, kelle käest on saadud kindel vastus kindla asja kohta… ehk… kuigi ka see võib ju muutuda, nii nagu endagi arvamused. Ses mõttes saab tõesti igaüks rääkida vaid enda eest, sest teab vaid iseend.

Ometi tahaks kuskil leida kokkupuutepunkte..