Kahju, et ei saa uusi kehaosi kuskilt tagavarapoest osta vana väljavahetamiseks. Kohe vahetaksin oma pea välja
Ehk saaks mõne, mis ei valuta ja ei väsi nii uskumatult kiiresti. Kõnnin juba mõnda aega nagu zombi ringi, ei talu ei valgust ega tugevaid helisid, peavaluga magama ja peavaluga üles.
Pea väljavahetamine oleks igati vahva, saaks ju hoopilt ka isiksuse, temperamendi ja muu taolise kola välja vahetatud. Heameelega oleks hoopis teine inimene, vastupidine praegusele. Tegin kah selle psühhotüübi testi, mille lingi sain Ramloffi juurest. Ei taha siia oma tulemusi üles panna, kuid ise ei ole üldse rahul – täiesti mõttetu tüüp ja psühho pealekauba
Sellist ei tohiks üldse olemas olla, sest tal ei ole mõtet. Igal juhul ma ei ole küll veel avastanud, mida endaga peale hakata ja milleks ma just selline mõttetu olen. Muidugi ajas veidi naerma selgituste lõpposa, see “ainult meestele lugemiseks”, et kuidas sellisest tüübist naist ära tunda ja kohelda ja kuidas temast lahti saada. Väga praktiline
Samas tekkis küsimus, et kus on siis “ainult naistele” mõeldud osa? Või ongi see test peamiselt mõeldud meestele? Teine mõte tekkis veel, et kuidas tagatakse testi erapooletus, s.t. et näiteks testi koostajad ise ei esindaks valdavalt ainult ühte sarnast psühhotüüpide gruppi, et nad ise suhtuksid erapooletult kõikidesse tüüpidesse. Aga küllap on kuidagi ka sellele mõeldud, loodetavasti.
Ja eile mõtlesin ka sellele, et tegelikult on sindrima raske tõeliselt taibata teise sisemist olemust, nö mõtete ja tunnete algust, nende põhjusi. On nii palju enda jaoks niivõrd loomulikku, mida ei pane tähelegi, kuid millest lähtume oma igapäevavalikutes poolautomaatselt ja mille puhul väga tihti eeldame – samuti pool- või täisautomaatselt – et teine ju loomulikult mõtleb ja tunneb ka nii. Aga me oleme uskumatult erinevad ja vist ei saa midagi automaatselt eeldada. Et teist mõista tõeliselt, peaks kõige kohta küsima – miks sa nii arvad, mida sa sellega mõtled… küsida kogu aeg põhjuste ja algtähenduste ja subtiitrite järgi. Meie lähtekohad on nii erinevad, kuid see ununeb pidevalt. Kui lugeda kasvõi mõnda avalikku kommentaariumi, siis saab seal pidevalt näha väiteid algamas sõnadega “me kõik tunneme, et..”, “kellelegi ei meeldi/meeldib..”, jne… Aga kes meist teab, mida kõik tunnevad või mis kõigile meeldib? Igaüks saab rääkida vaid enda eest ja parimal juhul konkreetse inimese eest, kelle käest on saadud kindel vastus kindla asja kohta… ehk… kuigi ka see võib ju muutuda, nii nagu endagi arvamused. Ses mõttes saab tõesti igaüks rääkida vaid enda eest, sest teab vaid iseend.
Ometi tahaks kuskil leida kokkupuutepunkte..

5 comments
Comments feed for this article
5. juuli 2009 kell 11:24
YksikHunt
Nende kokkupuute punktide leidmine ongi suhete müsteerium
Kes leiab neid kergemini, kes tunduvalt raskemini .
Aga nende testidega on nagu on ,raudpolt kindlusega ei tasu seda võtta . Ikka rohkem nagu seltskonnamängu ja kui ikka midagi kokku ei lähe või ei taha neid omadusi endale tunnistada , võib ju testi iga kell juraks tunnistada .
Nagu postitusest aru saada tegid oma testi peavaluga – peavalu puhul on vahest teise sõnadestki arusaamisega raskusi . Mis siis veel peenelt väljamõeldud , varjatsoonidega küsimuste taipamisest rääkida . Proovi sama testi teha siis kui peavalu enam pole ja tuju rahulikum Ja sa näed ,et ka tulemus on hoopis midagi muud .
Ma vähemalt loodan
Ka kaardipanekut ei saa võtta raudpolt tõsidusega . Kui seda kõike väga südamesse võtta võim oma elu päriselt tuksi keerata .
Usu endasse
ja peatset peavalu paranemist
5. juuli 2009 kell 11:45
soileen
Mhm, seda küll, et neid teste ei maksa surmtõsiselt võtta. Ja puhast liiki või tüüpi ei esinda ka vist peaaegu keegi. Aga.. tegelikult olen seda testi kord varem ka teinud – mõned aastad tagasi ja siis oli tulemus sama, et ses mõttes ei saa ma kahjuks peavalu taha pugeda, kuigi tahaks
Aga vahel on üsna vahva end lõbustada pisikeste naljakate testikestega (ei pea psühhotüübi testi silmas), umbes sellised nagu Facebookis ringlevad, jne. Meelelahutus
5. juuli 2009 kell 12:30
Eleegia
Ma tegin seda testi kolmandat korda ja minul on see tulemus küll elu jooksul muutunud. 19aastaselt tegin seda esimest korda, siis oli tulemus teine, kahel viimasel korral olen endiselt intuitiivselt eetiline introvert. See spetsiaalselt meestele mõeldud osa oli küll päris lõbus.
5. juuli 2009 kell 12:34
soileen
Kui küsida tohib (vastamine vabatahtlik, eks), siis kui suur vahe esimese ja teise testi vahele jäi? Ja kui suur see erinevus oli – kas introverdi piires või olid näiteks esimest korda ekstravert?
Tjah, tekkis soov kirjutada ka naistele spetsiaalne osa
5. juuli 2009 kell 13:48
Eleegia
Esimese ja teise testi vahele jäi umbes 7 aastat. Ja minu mäletamist mööda oli erinevus siiski vaid viimases tähes. Esimest korda oli tüübiks INFJ ja praegu INFP. Kui tagantjärele mõelda, siis ei ole selles ka midagi veidrat, sest minu elus on tulnud palju ette situatsioone, kus olen pidanud nö keerulistes olukordades kohanema ja olema hästi paindlik. Samuti oli kunagi minu jaoks väga oluline see, et kõik oleks alati nö maksimaalselt korras ja ette planeeritud.
Selles kipun ma küll kahtlema, kas isiksustüüp võib nii palju muutuda, et introverdist saab ekstravert ja vastupidi. Mine tea muidugi. Kui natuke järele mõelda, siis tundub veidi tõenäoliem variant, et ekstravert tõmbub mingite elusündmuste tõttu endasse, kui et introverdist saab ekstravert.