Panin eelmise postituse tagantjärgi parooli alla, sain aru, et ma ei ole siiski nii isiklike teemade arutamiseks valmis. Parem üldse vältida selliseid kirjutisi, alati see kahjuks ei õnnestu, kuid eks õpin tasapisi.
Aitäh kõikide kommentaaride eest!
Uued mängud
Kaasamängijate liisusalmid
Kirjutatust üldiselt:
- Elumosaiik (94)
- Film (2)
- Hästi öeldud (2)
- irrrwww (7)
- Kõiksuguvärki (43)
- Kirjad koopaseinal (78)
- Klaasikillumäng (18)
- Laeemotsioonid (10)
- Lahee :) (2)
- Laulud (6)
- Lugemisrõõmud (6)
- Muinasjutud (8)
- Muusika (14)
- nurin (16)
- Pildid (2)
- Unes või ilmsi? (4)
- Video (17)
Enimnäpitud
Blogroll
- Ajahoidja
- Alice imedemaal
- Ööylikool
- Blogipuu
- Hajameelne
- Hiiering
- Imeline maailm
- Intuiitide konsortsium
- Jutuks saanud mõtted
- Jutuwestja
- Kaev
- külgetõmbeseadus
- Kikivarvul
- Klaver
- Kristel
- kroku
- Lapsuliblikas
- Läbikäigu K
- Liblik
- Maha äng
- Mikk Sarv
- morgul
- Nastja
- Nirti
- Obesega Riiga
- osaline
- Otseelust.com
- oudekki
- Poogen
- Raamat mõtlusest
- sesamy
- Tsitronkollane
- tulelaps
- Tuulepesa
- Valguse poole
- Vangid blogivad
- Väike nõiateemaja
- Vikipeedia
- voog
- YksikHunt
Päevad pole vennad, ööd ei ole õed..
Lehed
Arhiiv
- Detsember 2009 (31)
- November 2009 (18)
- oktoober 2009 (26)
- september 2009 (11)
- august 2009 (15)
- juuli 2009 (37)
- juuni 2009 (23)
- Mai 2009 (18)
- aprill 2009 (20)
- märts 2009 (36)
- Veebruar 2009 (16)
- jaanuar 2009 (12)
8 comments
Comments feed for this article
2. nov 2009 kell 15:37
YksikHunt
Kõik tuleb omal ajal.
Polnud Sinu tekstil häda miskit, eks igaüks on selle probleemiga kokku puutunud, kes rohkem kes vähem. Kuid kommentaarid läksid küll juba väääga teaduslikuks
Tegelt näitab vaid seda, et sa pole oma murega üksi.
Päikest
2. nov 2009 kell 16:08
soileen
Postituse enda kohta ei ütlekski midagi, on nagu on, aga ma ei ole edasiseks avatud aruteluks valmis, sest see eeldaks selliste tunnete ja mõtete avaldamist, mis on väga isiklikud. Avalikult internetis on parem seda siiski mitte teha (kuigi olen seda muidugi teinud, kuid mida vähem, seda parem).
Sellega on tihti nii, et kõrvaltvaatajal on märksa lihtsam teise probleemi arutleda, ollakse ikkagi pisut eemal, sel, kes on aga asjas sees, kes on oma probleemist rääkinud, selle jaoks on asi väga isiklik, suhtumised on erinevad. Kõrvaltvaataja saab asjast rahulikult rääkida, probleemitseja mitte, ja siis on konfliktid ja haigetsaamised kerged tekkima. Hetkel ma ei ole sellest huvitatud, ja ka mitte asja teaduslikust või üldse mingist lahkamisest, see ei tee mulle midagi kergemaks.
Tänan kõiki veelkord nõuannete eest, lihtsalt ma ei ole aruteluks valmis, mul oli vaja end ainult väljendada.
3. nov 2009 kell 07:57
Sinine
Vaat – selle isiklikkusega on nii ja naa. Avalikus netis on raske. Ka mina rääkisin endast ja mul oli kõhe seda sinna kommentaaride alla panna – sest vabalt oleks võidud minu mõtted jne välja naerda. Ma saan aru mida sa tunned.
Aga kui leiab endale sõbrad – reaalsed – siis on väga vabastav ja hea kui saab neile sellistest asjadest jagada. Sest kõrvaltvaataja oskab probleemi näidata nii, et selle võim kaob. Tekib järsku tunne – aga see ei olegi ju probleem nagu arvasin vaid lihtsalt üks osa minu olemisest.
3. nov 2009 kell 10:50
soileen
Sinine,
aitäh, et oma kogemust ja arvamust jagasid.
Nende väljarääkimistega on ka nii ja naa
Vahel on jah hea rääkida, aga mu jaoks mitte alati kõigest, mõni asi on lihtsalt liiga valus ja liiga isiklik. Vähe kergemaid asju saab ikka arutatud, aga mõni asi on liiga toores, et seda avalikult arutama hakata. Alati ei too ka kõrvaltvaade kergendust. Kuidas kunagi ja kuidas kellelgi, eks… Hetkel tunnen selgelt, et ma ei ole valmis arutama ja ennast avama sel teemal. Arutelu vajaks paratamatult isiklikku avamist, teema selline, kuid ma ei suuda seda praegu teha. Suudaksin ainult ehk nelja silma all sellest rääkida, kuid mitte üldist arutelu, see teeks praegu asja ainult hullemaks. Ja isegi neljasilmavestlust… polegi sellist inimest mul, kellega sellest rääkida.. Tuleb ikka üksi omas supis haududa 
Aga nii see elu vist ongi, ise tuleb endaga hakkama saada.
Igal juhul aitäh kõikide toetavate avalduste eest! Need on väga olulised mu jaoks. Aitäh!
3. nov 2009 kell 15:28
Eleegia
Minu meelest on just eriti oluline rääkida ka just nendest enda jaoks valusatest asjadest. Siis vabaneb endas miski. Muidugi ei tahaks väga isiklikke asju päris avalikult jagada, eriti kui veel täpselt ei tea, kellega neid jagatakse (nagu Internetis).
Ma ise mõtlen nii, seni, kui millestki rääkimine tekitab minus veel ebamugavust, ei ole ma sellest üle saanud. Ja olen kogenud seda, et väga isiklike probleemide teistega jagamine tekitab suurt lähedust. Olen osalenud kursustel, kus on üheks ülesandeks see, et tuleb võõrale inimesele rääkida oma probleemidest ja tuleb võõraste inimestega jagada oma elulugu. Need ülesanded tekitavad alati pisut ebamugavust, ent on minu jaoks väga huvitavad, sest oma muredes ja probleemides on kõik inimesed võrdsed.
Alati oleneb muidugi ka sellest, kui avatud paariline on. Samas olen mina vastastikuse avatuse tundnud nende inimestega väga suurt lähedust. Taas kohtudes on seda alati tunda.
Päikest ja südamesoojust Sulle.
4. nov 2009 kell 09:48
soileen
Jah, muidugi on rääkimine oluline. Kuid kui selliseid inimesi hetkel käepärast pole, kellega väga isiklikke asju jagada tahaks, no siis pole.
Mis seal ikka, sellest, et antakse vastavalt sellele, milline ise oled, olen juba hästi aru saanud
Seepärast – on just nii nagu on ja mul ei ole õigust nõuda rohkemat, sest saan täpselt selle, mida olen väärt.
Mul ei ole jagamisega eriti häid kogemusi, seepärast pigem õpin vaikima, kuigi alati ei õnnestu, aga noh, jätkan õppimist.
Leian, et ka iseendaga suhtlemine on oluline. Kui suuta ise endale teatud probleeme selgelt tunnistada ja neid välja öelda, selgelt nimetada, neile otsa vaadata, siis on see juba pool võitu. Oma tegelike mõtete ja tunnete tunnistamine iseendale ei olegi alati väga lihtne.
Aitäh heade soovide eest. Päike tuleb ilmselt kevadel, südamesoojus ehk mõnes järgmises elus, heal juhul. Rohkemat lubada ei saa
4. nov 2009 kell 11:57
Eleegia
Selles suhtes olen sinuga nõus, et väga oluline on ka avatud suhtlemine iseendaga. Kaks viimast lauset on muidugi hästi sinu moodi.
4. nov 2009 kell 13:26
soileen
Sihuke ma olen, mis parata… muu on mulle võõras.