Siin ma nüüd siis olen :)

4. aug. 2014, 17:58 | Posted in Elumosaiik, taju | Lisa kommentaar

Olen jälle Eestis, suvepuhkusel, sugulasi- ja sõprupidi traavimas ning niisama ka. Leppisin enne reisi endaga kokku, et teadlikke kohtumisi tekitan inimestega, kel kokkusaamiseks ka omapoolne aktiivne huvi ja valmisolek, st jätan rahule inimesed, kes mu kutsele vastavad umbes nii, et kui juhuslikult kohtume, on ju väga tore 🙂 Olen liiga palju teistele järgi jooksnud ja klammerdunud, aitab sellest nüüd küll 😉 Kui tal mu vastu huvi pole, no siis pole, mis seal ikka teha. Eks huvitavamate ja armsamate tüüpide puhul on muidugi kahju, kuid elukogemus on õpetanud sellisest suhtest loobuma, pole see terve ja väärt suhe kummalegi ning lõpuks saab ikka keegi haiget.

Jah, õppida ja aru saada on hea, elu läheb tasapisi üha lihtsamaks. Tihti ei ole arusaamine kuigi mõnus, kellele ikka meeldib mõne oma ränga puuduse või veaga silmitsi seista, kuid mis teha – see vaatamine on arusaamiseks vältimatu, taipamine toob aga teadmise, kasvamise ja lõpuks ka selguse.

Omamoodi taipamise, õigemini taju osaliseks sain siingi juba esimesel päeval, aeglase maaliinibussiga koduradadel loksudes…ühtäkki tekkis taju Eesti tegelikust vanusest – väga iidne, väga vana…nägin Eestit mitte füüsilise, vaid mmm…ma ei teagi, millena täpselt, igal juhul väga peene mateeriaga oli tegu – eeter? Ja elanikud olid samuti eeter(?)kehades, väga kõrged, tavainimesest umbes kaks korda pikemad. Nende kuju oli väga üldjoontes inimesele sarnane, kuid ilma detailideta, nii nagu lapsed vahel vaime joonistavad 🙂 Helekollane-kuldne, kiirgav. Selliseid olendeid olen kunagi varem ka tajus näinud, kui meenutasin varast lapsepõlve…mine tea, kui varane see lapsepõlv tegelikult oli 😉 😀 Aga jah, igal juhul tekkis ka selge tunne, et siinne maa on väga eriline ja tugev ning siia juhuslikult ei sünnita 😉

Tjah, mine võta nüüd tõel sabaotsast kinni 🙂

Mul on au siin olla 🙂