Vahel on nii hea,

29. veebr. 2016, 17:50 | Posted in Lahee :), Ma olen, Mõlgutamisi, Pildid, taju, tänudega | 2 kommentaari

kui äkki loed või kuuled midagi, mis otsekui su enda südamepõhjast pärit, sellest ülisalajasest topeltpõhjalisest peidupaigast, millest keegi ei aima, ja kui vahel sellest ehk rääkida üritad, siis ei tunta ära, sest kes ikka võõrast ära tunneb… ja nii jäävadki need mõtted-tajud ainult sinu teada. Ja kui äkki keset elumüra tunned kellegi sõnadest ära Oma, kes räägib just Sellest ja just Nõnda….siis jääb meel suurest rõõmust hingvaikseks ja süda avaneb lootusrikkalt ning tänulikult – jah, ta on olemas, see Teine, kes on nii Oma, on olemas….ma ei ole üksi.

Ühe luuletaja sõnadest sündis hiljuti üks selline Äratundmine…maagiline hetk. Ma tahaksin väga teada, kas ka tema Tunneb vahel mõnda nõnda Ära, kas ta tunneb end siin külalise ja ikka pisut võõrana, kas ta on leidnud Omi….ma ei saa seda ilmselt kunagi teada. Siiski olen väga tänulik. Ma ei ole üksi sel planeedil.

Sarnane tunne tekkis, kui üks selgelt nägev mulle mu eelmise elu piltidest jutustas…nii et tema mulle kõigepealt ja mina muudkui ahhetan ja noogutan – jah, tõesti, just nii! Mitte vastupidi, nagu mõnikord ka vist juhtub 😛 🙂 Pean tunnistama, nii hirmus hea tunne on, kui keegi äkki näeb samu pilte, väga ammusest ajast ja peaaegu teiselt poolt maakera 😀 Ja jutustab ise mulle mu piltidest enne kui mina talle 😀 Lihtsalt nii uskumatult hea on, kui selgub, et mu pildid-tajud ei ole lihtsalt hea fantaasia, et neil on reaalne põhi, et nad on tõepoolest olemas… ja ma ei peagi end kogu aeg väljamõtlejaks sarjama 😀

Need on hetked, kus selg läheb pisut sirgemaks, meel selgemaks ja tekib tunne – jah, ma olen olemas. Ma ei ole kujutluspilt ega eksitus, ma olen tõepoolest olemas ning ka mu tajutav on olemas. Ja ma võin lubada endal olemas olla just nii nagu olen 🙂 Jah, on tõesti pisut kentsakas, et on inimesi, kelle jaoks olemasolemine iseenesest pole sugugi loomulik ja selge, aga näe, nõnda on…ja küllap pole ma siingi üksi 🙂

Kevadkoristus

6. märts 2015, 16:46 | Posted in Elumosaiik, Ma olen, tänudega, tervenemine | Lisa kommentaar

Kodus poolhaigena vedeledes tekib lõpuks ikka tegutsemissoov ning kuna vaba aega jagub – haige inimene, tööst vaba – siis saab ette võtta juba ammu vajalikuks peetud koristus-ja korrastustöid. Tasa ja targu, otse loomulikult, nii et ettevõtmisest mõnu tunda saab 🙂 Ehtesahtel sai eile korda, täna võtsin suure pabeririiuli ette – dokumendid, noodid, igasugu paberid-värgid. Huh! Peaaegu kolmandik sai rõõmuga minema visatud – vabaks kasutust, ruumi sobilikule! Veel parem, ruumi vabadusele 🙂 Sealt tuli ikka väga imepäraseid asju välja, ei jõudnud mõnikord ära imestada, milleks olen selliseid asju alles hoidnud. Aga mis seal salata, ma ei ole väga sage suurpuhastaja, st pealmised kihid hoian tolmuvabad, aga korrapäraselt süvakihtidesse ma ei sukeldu ning nii see kultuurikiht koguneb. Vähemalt ei ole need kihid veel nii hullu sügavad kui vanas elukohas, siin on tegu pigem uusaegsete  väljakaevamistega 😀

Pean tunnistama, et ma naudin praegu äraviskamist, puhastamist ning vabanemist, seda nii riiulist vananenud dokumente puruks rebides kui ka sobimatuid ootusi, suhteid ja illusioone vabaks ning lahti lastes. Täna sain näiteks väga intensiivselt aru, et ma tõepoolest ei pea tegema midagi ainult sellepärast, et sõbrad, sugulased, kolleegid või muidu mõjukad inimesed nii teevad. Ma olen täiesti iseenda päralt. Minu keha, minu elu, ma ise – ma olen täiesti iseenda päralt ning ma ei pea kellegi meelehea järgi tegutsema. Ja ma võin vabalt ka loobuda ettekujutustest, et pean kellegi ootusi täitma 😛

On aeg ennast ja teisi vabaks lasta. On aeg endaga päris aus olla.

 

Palju õnne blogile :)

31. juuli 2014, 19:07 | Posted in Lahee :), tänudega | 2 kommentaari

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Juuni lõpus sai mu armas blogi seitsmeaastaseks. Tõesti, olin isegi üsna üllatunud 🙂 Aga järele mõeldes…jah, võib olla küll…on juba päris pikalt kribatud ja kribamata jäetud, vahel naeruga pooleks, vahel silmad veel, nagu elus ikka. Palju on muutunud, üht-teist samaks jäänud…metafoore ja võrdlusi võiks ju veel pihuga loopida, aga milleks..Mulle on juba niigi selge, et mul on mu blogist hea meel, üks väike nurgake omaette mõtisklemiseks 🙂 Nii et soovin õnne mulle ja mu blogile 🙂 Ja olen tänulik kõigile kaasakirjutajaile, -mõtlejaile, -lugejaile, kommenteerijaile – aitäh teile! Ka teie olete mu blogi kaasloojad, nii vaikuses kui tormis 🙂 On rõõm teiega ja teist 🙂 Järgneb kujuteldav sünnipäevapidu, kartulisalat paremal ja tort vasakul 🙂 Palju õnne! 🙂

 

 

Vabandus

26. veebr. 2014, 18:49 | Posted in tänudega | Lisa kommentaar

Vabandan ühe mu blogi lugeja ees, kes mulle armsa e-meili mõni aeg tagasi saatis…Piinlik tunnistada, aga see kiri lihtsalt haihtus mu postkastist pärast lugemist ning mul ei õnnestunud vastata…Aga igal juhul oli hästi ilus kiri ja häämeel teda saada, aitäh 🙂 Ja vabandused veelkord…

Surmast. Elust.

2. sept. 2013, 16:20 | Posted in Elumosaiik, Kirjad koopaseinal, Mõlgutamisi, tänudega | 1 kommentaar

Üleeile sain sõnumeid kahe kolleegi Lahkumisest. Mõlemad vähiga. Üks varakeskealine kahe lapse isa, kes alles hiljuti oma õige tee leidis, kuid paraku jäi see tee väga lühikeseks.. Teine suure pere ema, vanaemaks paljudele, rõõmsameelne ja särav, kuid pidi ajuvähile kiiresti alla vanduma..

Kurb on neile mõtelda. Tõtt-öelda ei tundu nende Lahkumine isegi veel reaalne…kahjuks ei hüppa keegi nurga tagant aprillitrikki tunnistades välja ning Lahkunud on tõepoolest… Ära. Päriselt Ära.

Me kõik läheme ükskord.

Surma ja surelikkuse tajumine intensiivistab elu. Taibates, kuivõrd lühike on meile antud aeg, ning veel enam – kuivõrd teadmatuses oleme oma elu pikkuse suhtes, taipame ka meile antud võimaluse väärtuslikkust. Täna, just praegu on võimalik elada, sest ma olen siin. Veel. Võib-olla homme enam pole. Või pole enam teist inimest mu kõrval, sest temagi aja lõppemine on mulle teadmata. Aga praegu olen siin. Ja on inimesed, kellele mul on midagi öelda – ma armastan sind, ma hoolin sinust…

Siin ja praegu on veel võimalik – armastada, elada, valida, särada, teha oma unistusi teoks, inspireerida, julgustada, hoolida, lohutada, ravida… Tuleb hetk, kus kõik võimalused on lõppenud. Igaveseks. .

Teadvustada surma tähendab teadvustada elu. Oma surelikkuse teadvustaja taipab, mida tähendab olla elus.

On õnn taibata.

Soovin Lahkunuile rahulikku ja valgustatud Minekut, tänan neid kõige eest.

Soovin Jääjaile rahulikku ja valgustatud Olekut, tänan meid kõige eest.

Tänan.

 

unest ja unistamisest

21. aug. 2013, 15:57 | Posted in Ma olen, tänudega, unenägu | Lisa kommentaar

Eile õhtul otsustasin und näha ja näe, täna nägingi 🙂 Uni oli võimas, võttis vee voolama ja mõtte liikuma. Omamoodi huvitav oli piltki, milles und vaatasin – must-valge, väga nüansirikas, graafiline, nagu väga hea koomiks. Lugu ise oli tüdrukust, kel oli Suur Igatsus, kuid kes ei suutnud seda realiseerida, hoolimata väga suurest energiapanustamisest. Eluke keeruline, pingeline, närviline, Igatsus ideaalina sees tuikamas, valu ja väsimus.. Siis oli liiklusõnnetus ja tüdruk sai surma. Sealpool täitus tema Unistus…ja see Täitumine oli minu, unevaataja jaoks nii kirjeldamatult võimas ja ilus, et võttis vabisema. Tüdruk tuli veelkord siiapoole tagasi, et surra teadlikult, valida surm, sest Sealpool osutus ta Unistus võimalikuks, tal oli kätte jõudnud aeg Sinnapoole minna…

See uni ütles mulle – igal Unistusel on Aeg ja Koht täitumiseks, kuigi see ei pruugi olla siin ja praegu, isegi mitte Siin ja Praegu, kuid Võimalus on olemas, reaalsuse loomine, potentsiaal….Kui Unistusel ja unistajal on väge, siis see Unistus täitub, kuigi – millal ja kus, seda ei tea. Võib-olla kunagi väga palju hiljem alles ja hoopis mujal.

Igatahes oli see Uni väga elus ja elustav.

Olen tänulik 🙂

Tänulikult

25. dets. 2012, 13:12 | Posted in tänudega | Lisa kommentaar

Ma olen tänulik, et ma ei pea oma abikaasat sõtta saatma ning iga hetk kartma – on ta veel elus?

Ma olen tänulik, et mul on võimalik arsti juurde minna.

Ma olen tänulik, et mul on piisavalt tööd ja raha.

Ma olen tänulik, et meil on peavari.

Ma olen tänulik, et meil on kõike vajalikku piisavalt.

Ma olen tänulik, et kraanist tuleb puhast vett.

Ma olen tänulik, et võin käia tänaval, kartmata mürske ja pommituslennukeid.

Ma olen tänulik, et mul on võimalus valida.

Ma olen tänulik, et mul on põhjust olla tänulik.

Tänudega teile,

27. veebr. 2012, 19:54 | Posted in tänudega | 2 kommentaari

kes te siin blogis püsivamalt kommenteerimas käite. Olen teile tänulik teie jagamiste ja hoolimiste eest, olen tänulik, et olete.

 

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.