Vahel

5. märts 2018, 15:52 | Posted in Ma olen, Mõlgutamisi | Lisa kommentaar

oled sa tuhandenäoline, igal näol oma elulugu ja olemus, igal näol omad soovid ja tungid. Ning nad nääklevad, ei, lausa kisklevad sageli omavahel – puhas olelusvõitlus, kes võidab, see suunab, kes kaotab, sel tuleb madalaks vajuda. Võitja aga käsutab sind – ole nii, mõtle naa ja tatsa sedapsi. Sina tatsad kuulekalt ning mõlgutad seejuures salaja – kes ma olen? Olen ma tänane Kohtunik või eilne Ohver? Mõnikord vahetuvad näod endalegi märkamatult ja lõpuks valitseb ainult üks suur segadus. Sest viimne kui üks neist tuhandest on veendunud, et tema ongi see Tõeline Mina.

Sina aga tatsad kangekaelselt edasi – kõik teised ju samamoodi….kuigi hingepõhi on segaduses ja korrastamata, elu läheb ikkagi edasi ja asjad vajavad ajamist, inimesed karjatamist.

Ja võib-olla polegi ühtainsat õiget nägu. Nad kõik on vaid erinevad värvid sinu vikerkaaresinas.